Tagasi

Anneli Preimanni lasi Eesti rekordiks 1318 silma

Täna toimub Järvakandis võistlus Visa Hing F-2, mille jooksul lastakse tavapärast harjutust FITA-1 kaks korda järjest. Võistluse esimesel poolel sai supertulemustega hakkama koduväljakul võistlev Anneli Preimann, kes püstitas 2 uut Eesti rekordit.

Harjutus FITA-1 koosneb neljast distantsist. Meeste arvestuses lastakse distantse 90, 70, 50 ja 30 meetrit, naiste arvestuses 70, 60, 50 ja 30 meetrit. Igalt distantsilt lastakse 6 seeriat 6 noolega, kokku 144 noolt. Kuna märklehe keskkohta tabades on maksimaalselt võimalik saada 10 silma, siis maksimaalne võimalik punktisumma harjutuses FITA-1 on 1440 silma. Nii meestel kui naistel on kahel pikemal distantsil märklehe suuruseks 122cm ning kahel lühemal distantsil 80cm, kuid viimasel ajal kasutatakse väiksema märklehe puhul nö vähendatud varianti, millel on ringid vaid 5-ni.

Naiste sportvibu klassis võistlev Preimann lasi kohe esimesel distantsil uueks Eesti rekordiks 324 silma (360-st võimalikust). Selle tulemusega ületas ta enda nimele kuulunud kahe aasta taguse rekordi 1 silmaga. Järgmistel distantsidel lasi Preimann tulemused 330, 323 ja 341 silma, mis kokkuvõttes annavad summaks 1318 silma ning uue Eesti rekordi. Seega on Preimann kolmas eestlanna, kelle tulemus ületas 1300 silma piiri. 1987.aastast, so 24 aastat, Eesti rekordina püsinud Kersti Veeri tulemuse ületas Preimann 4 silmaga. Viimasel ajal on sellele tulemusele kõige lähemale küündinud Reena Pärnat, kes möödunud aasta sügisel lasi isiklikuks rekordiks 1305 silma.

Kuid Preimann polnud ainus, kes rekordeid püstitas. Eesti rekordiga sai meeste plokkvibu klassis hakkama ka Järvamaa Amburite Klubi laskur Evert Ressar, kes harjutuses 2*50m lasi tulemuseks 703 silma (720-st võimalikust). Plokkvibulaskurid lasevad käesolevast aastast harjutuse FITA-1 asemel harjutust 4*50m, kuid rekordeid fikseeritakse harjutuses 2*50m.