Uudised

Alates 01.11.2021 kehtivad uued juhised sporditegevusele

Alates esmaspäevast, so 01.11.2021 hakkavad kehtima uued (v.a maskikandmine) juhised sporditegevuse korraldamiseks.

Peamised muudatused järgmised:

  • Maski kandmine muutus siseruumides kohustuslikuks alates 29.10.2021 kõigile üle 12-aastastele. Maski ei pea kandma sportimise ajal ning kui tervis seda ei võimalda.
  • 12–17-aastased võivad edaspidi spordi- ja liikumisüritustest osa võtta vaid tõendi ettenäitamisel. Alla 12-aastased tõendit näitama ei pea.
  • Treenimine ja võistlemine (ehk huvitegevus) on lubatud endiselt ilma tõendita alla 12-aastastele ja neile 12–18-aastastele (18 kaasa arvatud), kes õpivad üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses. Spordi- ja liikumisürituste erinevus võrreldes võistlustega on kirjas juhendis.
  • NB! Treenimisel/võistlemisel ja spordi- ja liikumisüritustel käsitletakse 18-aastaseid erinevalt. Seda seetõttu, et tagada koolilastele võrdsemad võimalused huvitegevusest (treenimine/võistlemine) osalemiseks. Liikumisüritustel osalevad reeglina nii lapsed kui täiskasvanud läbisegi, seega on seal testimise nõue alates 12-eluaastast.
  • 12–17-aastastele kehtib lisaks läbipõdemise- ja vaktsineerimise tõendile ka negatiivse testi tulemus.
  • Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täiendkoolitus, täiendõpe, spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on siseruumides lubatud ajavahemikus 06.00 – 23.00.

NB! Töötajate riskianalüüsiga seonduv info ja kolmandate isikute tööle lubamine spordihoonesse on leitavad juhendis punktides 19 ja 20.

 

Alates 01.11.2021 kehtiv sporditegevuse juhend on kättesaadav siin.

Posted by Marina Põldma in Uudised

Vabariigi Valitsus kehtestas täiendavad piirangud: maskikandmise kohustus, COVID tõend

Maskikandmise kohustus laieneb siseruumides ka kontrollitud tegevustele

29. oktoobrist laieneb maskikandmise kohustus siseruumides kõikidele kontrollitud tegevustele ja asukohtadele. Maskikohustus rakendub kõigile, kes on vähemalt 12-aastased.

 

Siseruumides tuleb maske hakata kandma järgmistes kohtades ja tegevustes: täiskasvanute huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolitusel ja -õppes, konverentsidel; teatris, kontserdil ja kinos; meelelahutusteenustel, muuseumites ja näitustel, samuti toitlustusasutuste üldkasutatavates ruumides. Maski tuleb kanda ka siseruumides toimuvatel avalikel koosolekutel ja muudel üritustel. Üldkasutatavates ruumides tuleb maske hakata kandma ka sportimisel, treenimisel, spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, samuti saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates. Maski ei tule kanda tegevustes, kus see ei ole võimalik, näiteks vahetul sportimisel ja veega kokkupuutel, samuti restoranis süües.

 

Juhul, kui inimesel on maskikandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, peab ta seda kinnitama vastava arstliku tõendiga. Koroonaviiruse delta tüve aerosoolse leviku tõttu on range soovitus kanda meditsiinilisi või nendega võrdsustatud kaitsemaske.

 

Maskikandmise kohustusest on vabastatud töötajad, kui tööandja on konkreetse töökeskkonna riskianalüüsis näinud ette muul viisil koroonaviiruse leviku tõkestamise.

 

12–17-aastased peavad esitama kontrollitud tegevustes COVID tõendi, kehtib ka testitõend

 

Alates 1. novembrist peavad kontrollitud tegevustele pääsemiseks hakkama COVID tõendit esitama ka 12–17-aastased (kaasa arvatud). Vaktsineerimiskuuri läbimise või haiguse läbipõdemise tõendi kõrval kehtib alaealistele üritustele ja tegevustele pääsemiseks ka koroonaviiruse PCR või antigeen-RT testi negatiivse tulemuse tõend. PCR test peab olema tehtud mitte rohkem kui 72 tundi ning antigeen-RT test mitte rohkem kui 48 enne üritust ning test peab olema tehtud tervishoiuteenuse osutaja poolt. Lisaks aktsepteeritakse ka üldapteegis tehtud antigeeni kiirtesti tulemust. Alaealistele hakkab kehtima lisaks vaktsineerimise või läbipõdemise tõendile ka testitõend, kuna neile avanesid vaktsineerimisvõimalused oluliselt hiljem kui täiskasvanutele.

 

Alaealised ei pea hakkama COVID tõendit esitama huvihariduses ja – tegevuses, noorsootöös, täienduskoolituses ja -õppes ega sportimisel ja treenimisel. Kõigis nendes valdkondades kehtib lastele ja noortele samasugune testimise, lähikontaktsuse ja eneseisolatsiooni kord nagu koolielus.

 

Vähemalt 12-aastased peavad hakkama COVID tõendit esitama teatris, kontserdil ja kinos; meelelahutusteenustel, muuseumites ja näitustel, toitlustusasutustes kohapeal söömiseks-joomiseks; samuti saunades, spaades, veekeskustes jm.

 

18-aastastele ja vanematele kehtib jätkuvalt vaid vaktsineerimise või läbipõdemise tõend.

 

COVID tõend kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga

 

Alates 1. novembrist tuleb korraldatud üritustel ja tegevustes osalemiseks koos COVID tõendiga esitada ka isikut tõendavat dokumenti. See tähendab, et tegevuste korraldaja peab hakkama COVID tõendite kontrollimisel tuvastama ka tõendi esitaja isikusamasust. Seni tuli külastajatelt isikut tõendavat dokumenti küsida vaid põhjendatud kahtluse korral.

 

Avalikud üritused ja tegevused peavad lõppema kell 23

 

Alates 1. novembrist kehtestatakse avalikes siseruumides liikumispiirang kella 23-st kuni 6-ni. Piirang ei kehti kaupluste ja teenuse osutajate teenindusala lahtiolekuaegadele, samuti toitlustusasutustes toidu kaasa ostmiseks.

 

Tegevusaja piirangust on põhiliselt mõjutatud öölokaalid ja -klubid, baarid ja teised meelelahutus- ja lõbustusasutused. Uksed peavad klientide kohapealseks ajaveetmiseks sulgema kinod, teatrid ja kontserdimajad, muuseumid ja näitusasutused. Piirang puudutab ka veekeskuseid, spaasid, avalikke saunu, basseine jm. Kell 23 peavad olema lõppenud ka spordivõistlused ja -üritused.

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab tänaste otsuste korralduse ja seletuskirja kodulehel kriis.ee.

 

Lisaks pidasid valitsuse liikmed vajalikuks anda suunis, et avalikus sektoris jäetaks kuni 10. jaanuarini ära kõik suuremad üritused,  mis ei ole vältimatult vajalikud.

 

Valitsuse liikmete täiendav suunis puudutab eesmärki tõsta 90 protsendini valitsusasutuste, riigiasutuste ning riigi hallatavate eraõiguslike juriidiliste isikute täisvaktsineeritusega hõlmatust. Sama eesmärgi poole peavad püüdlema ka kõik kohalikud omavalitsused koos oma asutustega.

 

Seiretestimine koolides

 

Koroonaviiruse leviku ahelate võimalikult kiireks katkestamiseks koolikeskkonnas toetas ettepanekut viia üldharidus- ja kutsekoolides sisse iganädalane seiretestimine.

 

Kuna seiretestimine ei ole osa piirangute regulatsioonist, siis valitsuse korralduse tasandil seda ei reguleerita. Täiendavat infot seiretestimise kohta jagab haridus- ja teadusministeerium: https://www.hm.ee/et/uudised/peale-koolivaheaega-hakatakse-nakatunute-kiireks-avastamiseks-koolides-labi-viima

Posted by Marina Põldma in Uudised

Alates 25. oktoobrist kehtib uus sporditegevuse juhend

Peamine muudatus on järgmine:

  • Alates 25.10.2021 ei saa enam negatiivse koroonatesti alusel sportimisega seotud teenuseid tarbida. St, et sportimine, treenimine, huvitegevus, huviharidus, spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud üksnes COVID-19 vaktsineerimise või COVID-19 läbipõdemise tõendiga. Muudatus ei puuduta alla 18-aastaseid, erivajadusega isikuid (kui mittevaktsineerimine on põhjendatud), riigi sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud tegevusi, üldhariduskoolides (sh, ülikoolides, kutsekoolides) õppivaid õpilasi õppekava täitmisega seotud tegevustes. Alates 25. oktoobrist kehtiv sporditegevuse juhend on kättesaadav siin.

 

Muud olulised tähelepanekud:

  • Spordiorganisatsioonide töötajatele kehtivad endiselt samad reeglid nagu varem: tööandja peab töökeskkonna riskianalüüsis ette nägema ja rakendama konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed ning töötajad peavad neid meetmeid täitma. Kui treeneri tööks on teiste inimeste juhendamine ning seda ei ole võimalik teha virtuaalselt, siis ei ole põhjendatud riskide maandamise meetmena vaid maski kandmine ja distantsi hoidmine. Vaktsineerimata treenerite puhul tuleks ette näha regulaarne testimine vastavalt riskianalüüsist tulenevatele riskidele.

 

  • Professionaalsele spordile rakendub samasugune erisus nagu tööandjatele – kui isik pole vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, on riskianalüüsist tulenevaid meetmeid järgides võimalik tegevusega jätkata. Täpsem info juhendis.

 

  • Kui spordihoonesse soovib tulla tööd tegema isik, kes pole spordihoone töötaja ning tal ei ole ette näidata COVID-19 läbipõdemise või vaktsineerimise tõendit, siis spordihoone haldajal on õigus töötaja ruumidesse sisse lasta. Vabariigi Valitsuse korralduse järgi vastutab tegevuse korraldaja, ehk treeningu puhul treener ja tema tööandja tegevuse ohutuse ning selle eest, et järgitakse riskianalüüsist tulenevaid nõudeid. Kui spordihoone omanik leiab, et ilma tõendita inimese ruumidesse lubamine on ohtlik teistele seal viibivatele inimestele, siis on tal õigus inimest mitte sisse lasta. Sellisel juhul on tegemist kahe eraõiglusliku isiku vahelise kokkuleppega, mis ei tulene Vabariigi Valitsuse korraldusest. Kokkuvõttes: spordihoone ei riku seadust, kui ta lubab enda ruumidesse vaktsineerimata või koroonaviiruse mitteläbipõdenud teise asutuse töötaja. Sellega kaasnevaid riske peab iga spordihoone omanik ise hindama.
Posted by Marina Põldma in Uudised

Alates 25.10.2021 kehtivad uued COVID-19 kontrollmeetmed

Valitsus kiitis 21.10.2021 heaks korralduse, mis lubab alates esmaspäevast, 25. oktoobrist kontrollitud tegevustes osaleda üksnes vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenud täiskasvanutel. Alla 18-aastastel lastel ja noortel tõendi esitamise kohtustust ei ole. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse. Seejuures on koormus haiglatele praegu juba kriitilises seisus.

Sotsiaalministeerium on kinnitanud, et alates esmaspäevast toetab uut olukorda ka Eesti kontrollirakendus kontroll.digilugu.ee. Vaid kehtiva testimistõendi puhul kuvab rakendus rohelise tausta, kuid punaselt täiendava teate: „Testi tõend ei ole siseriiklikult kasutatav”.

Muudatus hõlmab kultuuri- ja meelelahutusürituste külastamist, täiskasvanute sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust ja -haridust, täiendkoolitust ja täiendõpet. Täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele kehtestatakse erand, mille järgi tohib alustatud koolitused, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, lõpetada. Erand on vajalik, kuna teatud juhtudel on töötamise eelduseks vastava kvalifikatsiooni tõendava tähtajalise tunnistuse olemasolu.

 

Inimesed, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud, ei tohi edaspidi osaleda ka spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, minna avalikesse saunadesse, spaadesse, basseinidesse, veekeskustesse ja ujulatesse, konverentsidele, teatrisse, kontsertidele ja kinno, võtta osa meelelahutusteenustest, käia muuseumites ja näitustel või veeta toitlustusasutustes kohapeal aega. Samuti ei pääse nad avalikele koosolekutele, mis toimuvad siseruumides või õues piiratud alal.

 

Töösuhetes jääb tööl käimise nõuete aluseks jätkuvalt tööandja riskianalüüs. See tähendab, et tööandja võib nõuda töötajalt vaktsineerimist, kui see on töökeskkonna riskianalüüsist tulenevalt viiruse leviku tõkestamiseks ja tööülesannete ohutuks täitmiseks vajalik.

 

Sama korraldusega muudetakse rangemaks maskikandmise kohustust. Edaspidi on kontrollimata keskkondades nõutud kaitsemaski kandmine, mida ei saa enam asendada suu ja nina katmisega salli, krae või muuga. Maskinõude täitmiseks ei loeta enam ka visiiri kandmist. Domineerivaks muutunud koroonaviiruse delta tüvi on oluliselt nakkavam kui pandeemia algul levinud viiruse tüved ning suu ja nina katmine millegi muu kui kaitsemaskiga ei aita nakatumist vältida. Rangelt soovituslik on kasutada meditsiinilisi või nendega võrdsustatud maske, kuna nende kasutamine tõkestab koroonaviiruse delta tüve õhu kaudu edasikandumist väga tõhusalt. Inimesed, kes ei saa maski kanda tervislikel põhjustel, peavad seda arsti vastava otsusega tõendama.

 

Koroonaviiruse väga kõrge leviku juures on kaitsemaski kandmine rangelt soovituslik nii vaktsineeritud kui ka haiguse läbipõdenud inimestele ning lastele alates 12. eluaastast ka kontrollitud üritustel, näiteks teatris, kinos ja kontserdil.

 

Uued kontrollmeetmed kehtivad vähemalt 10. jaanuarini 2022.

Allikas: Kultuuriministeerium

Posted by Marina Põldma in Uudised

Treenerite kutseeksami dokumentide vastuvõtt on avatud kuni 05. november 2021

Treenerite kutseeksami dokumentide vastuvõtt on avatud kuni 05. november 2021 spordiregister.ee keskkonnas.

Kutseeksami toimumise aeg on täpsustamisel.

Kutseeksam toimub kutse esmastele taotlejatele ning taastaotlejatele kutsetasemele EKR3, EKR4, EKR5.

  • Kutse taotlemiseks ja taastaotlemiseks on vajalik:
  • täita vajalikud tingimused (koolitusmaht (erialaline taseme- või täiendkoolitus; esmataotlejal – üldainete koolitus ning peale 2019 aastat uuel või taastaotlejal ka esmaabi koolitus mahust vastavalt 16 ak/h või 8 ak/h, kogemus treenerina jms mis on igal tasemel eraldi ette nähtud),

  • tasuda Eesti Vibuliidu kontole eksamitasu – MTÜ Eesti Vibuliit, IBAN EE742200221002100321 (Swedbank), selgituseks kutsetase ja taotleja nimi. Tasu suurus on vastavalt tasemele: EKR3 40€, EKR4 47€, EKR5 56€, EKR6 72€, EKR7 80€, EKR8 75€.

  • esitada online keskkonnas: isikut tõendava dokumendi koopia, haridust tõendava dokumendi koopia, koolituste tunnistused (juhul kui neid pole juba automaatselt süsteemis olemas) ja eksamitasu maksekoopia.

    Loe lisa: http://www.vibuliit.ee/uus/treenerikutse/

Lisainfo: jaanus@zentop.ee

Posted by Marina Põldma in Uudised
Mariann Hanna Johanson võitis Run-Archery Euroopa Karikavõistlustel U21 naiste sprindi võistlusklassis kuldmedali

Mariann Hanna Johanson võitis Run-Archery Euroopa Karikavõistlustel U21 naiste sprindi võistlusklassis kuldmedali

9.-10. oktoobril 2021, toimuva Tšhehhis, Nove Mestos jooksuvibu (Run Archery) Euroopa Karikavõistlused, kus Mariann Hanna Johanson võitis U21 sprindi naiste arvestuses kuldmedali.
Nove Mestos on lisaks Mariann Hannale, Eesti esindatud veel järgmiste sportlastega: Anne Sein, Liis Kirch (juunioride U21 naiste vanuseklassis ja üldarvestuses), Jaanus Gross (mehed vanuseklass), Siim Gross, Heldur Hanni ja Kaspar Grauen (juunioride U21 meeste vanuseklassis ja üldarvestuses).
09.10 toimusid sprindi võistlused, mis juba on Mariann Hanna suurepärase tulemuse näol, olnud Eestile edukad. 10.10 on kavas pikk distants ja võistkondlikud vibujooksmised.
Jaanus Gross, kes on mh võtnud eest vedada jooksuvibu arendamise Eestis, märkis, et jooksuvibu puhul on kahtlemata tegemist põneva alaga nii sportlastele, kui pealtvaatajatele – “nt peab Run-Archery sprindis ühe tiiru laskma põlvelt ja see pole harjumuspärane, see on väljakutseid pakkuv vibulaskuritele ja huvitav jälgida kaasaelajatele”.
Foto: Pärnu Vibuklubi Meelis
Posted by Marina Põldma in Uudised